7. Tallinna rakenduskunsti triennaal
„Ajavahe. Time Difference“

Aasta: 2016–2017
Tellija: Tallinna rakenduskunsti triennaali MTÜ
Näituse kujundus: Karli Luik
Muusika: Ramo Teder (Pastacas)
Kotid: Nulku by Kristiina Nurk

Valminud materjalid: triennaali logo, kirjatüübi valik ja lisagraafika 2017. aasta triennaalile, kataloog, kaart, näituse sildid, näituse seinatekstid, plakatid näitusele ja seminarile, välireklaam bussipeatustes ja OD pindadel, ETV klipp, kotid, märkmikud, visiitkaardid, sotsiaalmeedia bännerid, veebileht

Tallinna rakenduskunsti triennaal on rahvusvaheline kunstisündmus, mis ärgitas sel korral mõtisklema aja üle. Kui Kreeka mütoloogias kujutati aega vana targa mehe, halli habemega Chronosena, siis tema tänapäevane personifikatsioon tundub olevat noorem, närvilisem ja alatasa kuhugi tormav tuulepea. Seejuures on ühtviisi negatiivse varjundi saanud nii kiirus (liigne pealiskaudsus) kui ka selle vastandiks olev aeglus (mahajäämus). Ajataju on siiski alati subjektiivne – aja kulgemise tempo ja tähenduse panevad paika meie endi valikud ja väärtussüsteem.

Visuaali loomisel lähtume sisust ehk triennaali puhul siis teemast „Ajavahe. Time Difference.“ Kui saime esimese lähteülesande/briifi, siis seal oli näitena juttu Itaalia ehtekunstniku Giovanni Corvaja aastatepikkusest ennastsalgavast ja tervet (tänapäevast) mõistust eiravast Kuldvillaku projektist, kus kunstnik loob karusnahku meenutavaid kullast rituaalseid esemeid. Esemed, mis koosnevad kuldtraadist, mille läbimõõt vaid 1/5 inimese juuksekarvast ning käega katsudes on pehmed nagu karusnahk. See võttis lihtsalt hingetuks ja pani mõtlema, kui erinev võib olla inimeste jaoks aeg. Triennaali teema kõnetas meid, aja käsitlus on me endi jaoks ka aktuaalne. Lisaks kangastusid mälupildid minevikust, mis on siiani meeles ja teemaga haakusid: kui Marje õppis Tartus ja pidevalt Tallinna ja Tartu vahet sõitis rongi-bussiga, siis pimedas öös rippusid ainult valgustatud aknad ja seal taga olid alati lood, aga 90 km/h mööda kihutades ja mitte peatudes ja paigale jäädes ei saanud neid kunagi teada.

Kujutlesime aja kulgu, kuidas me erinevate tempode juures tajume asju erinevalt, kui palju on võimalik erinevate tempode juures süveneda – suuri asju märkad kiiremini liikudes, detaile aeglasemalt liikudes. Kui tempo on pealesunnitud (teistsugune, kui sulle loomuomane või mingiks tegevuseks vajalik), siis tekivad nihked/nihestused, st sa näed küll ümbritsevat, aga see paistab sulle teisena, su reaalsustaju on nihkes. Sinu enda seisund muudab seda, millisena sa maailma näed.

Alguses mängisime värviliste pindadega, neid suuremateks ja väiksemateks jagades, püüdsime kiirust ja aeglust anda edasi eri värvi ja eri suuruste pindadega, tekitasime piirkondi, kus on rohkem või vähem infot koondunud. Sealt edasi kasutasime programmijuppi – mis töötas selliselt, et võisid tahvelarvutit raputada, keerata, teha muid liigutusi ja ette ei teadnud, mis ekraanil värvide ja kujunditega juhtub. Tekkisid värvide ja kujundite nihked, programm ajas reaalsuse segi, täiesti teistsugune maailm tekkis. Meile meeldis, see haakus hästi kiiruse ja aegluse teemaga, aja kuluga.

Eesti Disainiauhinnad 2017 konkursil jõudis Tallinna rakenduskunsti triennaali tunnusgraafika finaali.

Kotid

Spetsiaalselt 7. Tallinna rakenduskunsti triennaali jaoks Nulku by Kristiina Nurk poolt disainitud kott. Kottide tarbeks valisime visuaalidest välja 4 erinevat mustrit – kaks erinevat mustvalget ja kaks värvilist. Materjal on 100% puuvill ning muster on trükitud kangale Soomes, kuna see on Eestile lähim võimalus naturaalsele kangale digitrükki teha. Kotil on kahes pikkuses sangad. Kott on mahukas, sobib hästi nii randaminekuks kui arvuti kaasaskandmiseks.

Kotte saab tellida Tallinna rakenduskunsti triennaali kodulehelt.