Eesti juubelile pühendatud kuld- ja hõbemünt
„Pööripäev“
Eestlase sisemine kell on seatud pööripäevade järgi. Juba varakevadel valdab kõiki eestlasi suur valgete ööde ootus ja kui see aeg kord käes, siis imestatakse igal aastal üha uuesti kui eriline see kõik on. Valgete ööde rõõm kulmineerub suvisel pööripäeval, kuid juba varsti pärast jaanipäeva pidustusi hakkab närima eestlaste hinge kerge kurbus, mis iga päevaga kraadikese võrra süveneb, sest aasta pimedaim aeg on lähenemas. Pikimad ööd novembris ja detsembris on enesesse vaatamise aeg, mida tasahilju täidab uus ootus – kaugel see jaanipäev siis ikka on.
Kuld- ja hõbemündil on kujutatud need kaks eestlase olemust defineerivat hetke – suvine ja talvine pööripäev.
„Sirgu“
Võistlustöö „Sirgu“ koosneb mündiduo’st ning räägib loo, kuidas saja aasta taguste tegude tulemusi näeme me täna. Õigest teost õigel hetkel kasvab riik ning väiksest puust saab alguse mets. Nii mets kui riik kasvavad ning muutuvad ajas ning millised näevad nad välja tulevikus, sõltub kuidas neid kohelda praegu.
Head sirgumist, kallis Eesti!
„Igatsus“
Heitliku ajalooga maal on riiklike sümbolite kõrval tugevad ja hingelähedased selle kohaga seotud maitsed ja maastikud, mida igatsetakse ka kodust kaugel olles.
Meie rannajoon ja mereriigi olemus on kõigile eestastele kallis, kuid mitte alati pole see nii iseenesest mõistetav olnud. Meri on eestlastele vabaduse ja avaruse sümbol. Kuldmündil on kujutatud meie mere avarat, ent tasast silmapiiri.
Sellele merega piiratud maanurgale ainuomased maitsed – kilu ja must leib – on meile aegade jooksul ise armsaks muutunud sümbolid. Hõbemündile moodustub kaks vappi – aversil Eesti suur riigivapp kolme lõviga kilbil ja reversil kolm kilu mustal leival.
